Ajalooliselt väärika kihelkonna – Rõuge - nime hakkas 2017. aastal kandma peaaegu poolt Võrumaad kattev suurvald. Rõuge ja Haanja on mujalt tulnu silmis varemgi üks piirkond olnud. Kohe mõeldakse järvede, orgude, küngaste, looklevate teede, tõusude ja languste peale. Teatakse juba, et siinkandis elavad lahked, rõõmsad ja huumorimeelsed inimesed, kellega juba igav ei hakka.

Rõuge käis välja seitse järve, muistse linnamäe ürgoru veerul, Ööbikuoru – kõik kui peopesal Pesapuu vaatetornist kaeduna. Haanja pani juurde Suure Munamäe keset tõelist munamaastikku, vaieldamatult kõige tuntuma, aga ka kõige kõrgema turismiobjekti kogu Eestis. Lähedasemaks saab nüüd ehk muidu ju kaugeks arvatud Misso kant, kus maailma asjadega ikka on kursis oldud, sest Riia – Pihkva kivitee on alati uudised ja moed koju kätte toonud. Avastamist pakuvad Kisejärv ja Pullijärv oma matkaradadega. Mõniste naised ja mehed - Hiped ja Mehkad - kutsuvad Eesti lõunatippu kompima, ainulaadsesse Mõniste muuseumisse tutvuma paikkonna ajalooga: et kuidas saadi hakkama jõgede vahel asudes näiteks suurvete aegu. Varstu omad võivad Paganamaal, kust Eesti – Läti piir läbi läheb, pajatada, kuidas naabrite lätlastega hästi läbi saada.

Siitkandi arvukad turismitalud asuvad eriti ilusates kohtades, järvede ääres, mägede nõlvadel. Suitsusaunad kuuluvad nagunii Vana Võromaa elulaadi juurde, aga Rõuge valla suitsusaunade kokkuarvamiseks tuleb appi võtta kolmaski käsi.

Rõuge vald ootab mägede ja orgude rüpes olevaisse suitsusaunadesse, et puhastuks ihu ja hing!