Vastseliina piiskopilinnuses hoitakse legendid elus

Kuigi kunagisest võimsast Vastseliina piiskopilinnusest on praegu järel vaid varemed, on linnusega seotud legendid hoitud. Keskaegset vaimu kannavad ning elamusi pakuvad linnusealale rajatud palverännumaja, kõrtsihoones asuv keskaja elamuskeskus ning Teeliste kabel. Tänapäevast mekki aga annavad hilissuvised Tulede öö kontserdid ning romantikutele pakutav võimalus sõlmida oma abielu väekas kohas.

“Ühel kenal päeval jõudis meile Saaremaalt pärit vanem proua. Ta oli võtnud Pirita kloostrist algava teekonna ette - kõndis jalgsi sealt meile, me oleme ametlik palverännutee lõpp-punkt Eestis. Jagas selle kolmeks jupiks, ja osade kaupa kõndis. Lapsed küll olid hurjutanud, et on siis vaja seda hullust teha, aga kui ta meile jõudis - ta oli nii õnnelik ja rahulolev!” räägib linnuseemand Margit Tobre.


Vastseliina piiskopilinnuse varemad ööhämaruses

Põhjus, miks Vastseliina linnus on palverändurite sihtkoht, sündis sajandeid tagasi, aastal 1353, kui ühel ööl nähti kabelis valget kiviristi õhus hõljumas. “Meil on siin paavsti poolt õnnistatud pühakoht, eks seepärast tullakse. Valge risti ime on üks neist müstilistest legendidest, mis on siin sündinud. Praegu on toonane kabelikoht tähistatud ja ristki seisab oma endisel kohal,” tutvustab kojaülem Mariann Toots. Linnuseemand lisab naerdes, et mõned aastad tagasi, kui kabeli kunagist asukohta korrastati ja sinna ehitati lava, kõneles üks sõber, kes oli Setomaa poolt sõitnud, oma suurest ehmatusest. “Ta oli sõitnud ja siis pilgu tõstnud ning nägi tuledes risti kabeli kohal seismas - oli suurest jahmatusest auto teeserva parkinud ja mõelnud, et püha müristus, kuhu nüüd imest teada andmiseks helistama peaks!”

Palverändurite ja teiste huviliste tarbeks ehitati linnusealale palverännumaja, kus saab tutvuda palverännu ajaloo ning tänase päevaga, samuti pakutakse ettetellimisel kõigile huvilistele võimalust nautida tagasihoidlikku, täies vaikuses toimuvat einet.
Keskajal oli oluline soov vähemalt korra elu jooksul palverännak ette võtta. Põhjuseid, miks tänapäeval palverännul käiakse, on aga erinevaid. Kes tahab endale lähemale jõuda, kes tahab end lihtsalt proovile panna, kes tahab oma usku tugevdada, patte kahetseda.
“Kui palverännumaja hakati ehitama, oli teada, et kaevetööd võivad välja tuua luustikke. Pakuti, et ehk poolesaja ringis. Ent tegelikkuses leiti neid 147. Pärast seda hakkasid siin kummalised lood juhtuma,” märgib Mariann. “Kes kukkus puu otsast alla, kes kraavipervelt, kes murdis luid. Need ei lõppenud enne, kui luustikud maeti ümber ning matmispaigas toimetati vajalikud rituaalid.”

Üleloomulikku ja sõnul seletamatut jagub Marianni ja Margiti sõnul linnuses pea igasse argisesse päeva. “Olin just värskelt siia tööle tulnud, kui pidin ühel hommikul maja lahti tegema. Kõndisin, märkmikud ja võtmed käes, kui märkasin, et me riideruumi ukse haak on lahti vajunud. Hakkasin seda kinni panema, kui käis hirmkõva plõksatus - viskasin kõik asjad maha ja panin jooksu,” naerab Mariann, lisades, et ega öelda teagi, kas oma töötajad panevad uusi proovile või linnuse põliselanikud.

Elamusi kogu perele

1342. aastal loodud linnus asub strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kaldal, olles kolmest küljest ümbritsetud veetõkkega. “See oli Vana-Liivima kõige võimsam kindlus,” märgib Mariann. Toonaste aegade hõngu on ajaloolises paigas heldelt. Nagu ka põnevust, mis saadab keskaegsete elamuste nautimist. “Kõige magusama elamuse pakub külalistele martsipanivalmistamise õpituba, õllesõbrad naudivad keskaegse retsepti järgi kesvamärjukese tegemist. Lastele meeldib mööda me linnusehoovi kulgev seiklusmäng - meil jagub tegevust kõigile!” tutvustab Mariann.
Keskaja elamuskeskuse põhihooaeg on suvel, talviti-kevadeti võõrustatakse gruppe, kes saavad nautida keskaegseid pidusööke, mis valmistatakse kohalikust toorainest. Meeleolu loomiseks kannavad kõik töötajad keskaegseid rõivaid. Soovi korral saavad neid proovida ka külalised.
“Kõige rohkem küsitakse meilt, kuidas te ometi saate nende pika ninaga kingadega kõndida,” naerab linnuseemand, lisades, et harjumatust väljanägemisest hoolimata on need ühed mugavamad jalavarjud, mida ta on kandnud.
“Kõige suurema emotsiooni pakub me töös nende eriliste inimestega suhtlemine, kes me juurde tulevad. Kõigil on ju kaasas oma lugu! Mullu käis meil külas üks armas proua, kelle lapsepõlvekodu oli linnusejalamil. Ta kõneles oma lapsepõlvest, siinsetest lahingutest, mis viimase ilmasõja ajal olid… Või üks pisike poiss, kes küsis martsipani-töötoas selliseid ajaloolisi küsimusi, et võttis sõnatuks,” jutustab Mariann.


Ka nooremandad ja rüütliks pürgijad on Vastseliina  piiskopilinnuse elamuskeskusesse väga oodatud. 

Kõige tundeküllasemad on aga linnuses need päevad, kus seal ütlevad teineteisele oma “Jah!”-sõna armastajad. “Igal aastal on järjest rohkem neid paare, kes tahavad oma abielutseremoonia just siin, võimsalt väekas kohas teha,” ütleb kojaülem. Muinasjutuliselt ilus, legendidest tulvil paik on selleks kui loodud.
Romantikutele pakutakse sumedail suveõhtuil nautimiseks ka kontserte. “Läbi aastate on meil augusti eelviimasel reedel toimunud kontserdid, kus esinevad Eesti armastatud artistid. Need on alati väga menukad!” märgib Mariann.
Suvehooaja lõpuni on nautimiseks üleval Meelis Kriguli joonistuste ja Nathan Popa fotonäitus. “Tulge meile külla! Kontsete ja jutuvestmisi nautima, imelisest loodusest, võrratutest vaadetest ja keskaja hõngust osa saama!” kutsub linnuserahvas.

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskus
Vana-Vastseliina, Võru vald, Võru maakond
Tel:  +372 53 305 089
E-post: kojaulem@vastseliina.ee

Tekst: Grethe Rõõm
Fotod: Sven Zacek ja Grethe Rõõm

Artiklitesarja Kohalikule tegijale VUNKI MANO on ellu kutsunud Võrumaa Arenduskeskus.
Projekti rahastatakse EL Euroopa Regionaalarengu Fondist meetme tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” raames.

 

Reisitrajektoor kaardil

$("#setStart").fancybox({ 'modal' : true });