Üks päev suitsusaunaga.

Suitsusauna kütmise päeval on juba hommik eriline, sest see teadmine ei lahku hetkekski  meeltest, justkui kõik tegevused on ettevalmistused saunaks.
Saun tuleb puhastada, tassida veed ja puud ning seejärel saab süüdata tule. Ruum peab olema puhas nii füüsiliselt kui energeetiliselt, seetõttu käib puhastamine ikka vee ja soolaga, vahel on vaja appi võtta ka taimed, et neid põletades kõik puhtaks suitsutada. Meie sauna tuleb vesi tassida tiigist ämbritega, õnneks on suur tiik kohe sauna kõrval.

Foto: Ärni suitsusaun

Puud peavad olema kuivad ja ega iga puu ei sobigi. Okaspuud annavad liiga palju sädemeid ja nendega kütmine on liiga tuleohtlik aga saar ja vaher võivad üldse ahju lõhki lüüa.
Kask küll annab hääd kuuma aga jätab palju sütt ja kasekoor kipub tahmama. Parim saunakütmiseks on ikka hall lepp.

Sauna tuleb küürida hoolikalt, et ikka iga nurgatagune puhtaks saaks. Kui silmaga nähtav on puhastatud, tuleb ruum ka energiatest vabastada. Peale vee on vana hea ikka soolaga puhastamine, eriti tasub seda visata raskesti ligipääsetavatesse ja pimedatesse nurkadesse. Mõnikord on vajalik taimesuitsuga ka õhk puhtaks saada. Mõned head eestimaised tossutamise taimed on: kadakas, koirohi, puju, sookail, raudrohi, nõges ja lõhnav maarjahein. NB! mõne taimega tasub aga ettevaatlik olla, sest nt sookail, koirohi ja puju on väga tugeva toimega.

Kütmist alustan juba teadmisega, mis on kuuseis, mispärast soovitakse sauna tulla, millised on toetavad taimed ja loodusjõud sel päeval.

4 kuni 5 tunnine kütmine, annab piisavalt aega mõtiskleda ja tunnetada, mida on sel korral vaja saunas teha. Võib isegi öelda, et “saun” räägib sinuga, on vaja ainult oskust seda kõike vastu võtta ja edasi anda.
Saun on koht, kus meie esivanemate hinged on meiega. Seal saavad üheks nii minevik, tulevik kui ka olevik. Seetõttu ongi võimalik saunas palju asju korda saata ja meie esivanemad teadsid seda väga hästi. Saun oli nende elu kese, kõikide tähtsate toimetuste tegemiseks köeti ikka saun. Seal sünniti ja saadeti viimasele teekonnale, aga ka tervendati ja tähistati tähtsaid elusündmusi, nt:  pruudi ja peigmehe saun, pulmaöö, beebi saun, karjalapse saun, suguküpsuse saun jpm. 

Foto: Ärni suitsusaun

Enne saunatamise algust on oluline ennast külma veega üle valada või võimaluse korral tiiki kasta, seda ka talvisel ajal. Külm vesi puhastab sind ära ja toob muudest mõtetest välja.
Saunas käimisel on väga loogiline järjekord. Kõigepealt keskendutakse hinge ja ihu puhastamisele, tuleb lahti lasta sellest, mida sa enam ei vaja. Pärast seda saab alles hakata vastu võtma uut ja siis toimub ka tervenemine, saab energiat ja elujõudu. Lõpetuseks ollakse tänulik, tänades nii saunakütjat kui loodust, mis selle tarvis on ande andnud, nagu puud, vesi, tuli, maa ( kivid).
Puhastutakse nii viheldes kui higistades, soolaga hõõrudes ja külmas vees käies. Saunanaine oskab vihelda kahel käel ehk kahe vihaga. Vihtlemiseks on mitmeid erinevaid tehnikaid ja saunalisele on see väga meeldiv kogemus. Vihaks kasutatakse ka muid puid kui tavapärane kasepuu, mõnikord isegi ravimtaime vihtasid, oleneb mis on konkreetne eesmärk.
Siis saab ennast puhtaks pestud ja korralikus suitsusaunas ei kasutata peale looduslike vahendite miskit muud! Kui kõik on puhas, siis saab end kasta taimeleotistega ja määrida meega, et anda kehale ja meelele uut turgutust ning sära. Muidugi on veel kõiksugu protseduure, mida on võimalik ette võtta nii ilu kui ravimise tarbeks: õlid, mähised, leotised, vannid, vaigud, soolad, kompressid jms. 

Foto: Saunanaine Helen, Ärni suitsusaun, foto Krõõt Tarkmeel

Tänamine käib ikka lauluga ja vahel võib isegi trummi lüüa ning helivibratsioonides hõljuda.
Peale korralikku saunaskäiku on peakene tühi, meel vaba ja rõõmus. Mured on langenud õlgadelt maha ja keha on justkui mitu kilogrammi kergem.

Siiski on saunaskäigu puhul mõned asjad, mida teha ei saa: purjus peaga ei tasu sauna minna, samuti ei tohi saunatamist ette võtta tüli ja vihaga. Sellisel juhul sul lihtsalt ei tule mingit saunamõnu või on üldse saun karmu täis ehk vingune ja seda ei saa sealt kuidagi välja ning kogu pikk kütmine läheb raisku. Kui aga juba saunaskäik ette tuleb, siis peab eemaldama kõiksugu ehted ja kindlasti ei olda saunas ujumisriietega, ikka nii kuda sünniti nii ka saunatatakse.

Ärni suitsusaun
Mõisajärve, Vatsa küla, Võru vald, 65255, Eesti
Tel:  +372 522 2373
E-post: saunanaine.helen@gmail.com

Tekst: Helen Ehandi
Fotod: Ärni suitsusauna, Krõõt Tarkmeel

Artiklitesarja Kohalikule tegijale VUNKI MANO on ellu kutsunud Võrumaa Arenduskeskus.
Projekti rahastatakse EL Euroopa Regionaalarengu Fondist meetme tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” raames.