Riiast jalgsi Tallinna? Kas see on võimalik?

Kui Kristjan Jaak Peterson pidi üle 200 aasta tagasi Tartust vanemate juurde Riiga minema rahanappuse tõttu jalgsi, siis nüüd minnakse jala Riiast Tartusse ägeda kogemuse saamiseks. Kusjuures Riiast ei saa jalgsi minna mitte ainult Tartusse, vaid suisa Tallinna.

Kui praegu tundub Tartust Riiga jalgsi astumine paras vägitükk olevat, siis paarsada aastat tagasi oli see tegelikult üsna levinud liikumisviis. Vaeseid üliõpilasi, kes said endale lubada ainult jalgsi liikumist, oli palju ning sellist kulgemist toetas peenelt öeldes ka toonane taristu. Sest liialdamata võib öelda, et iga mõne versta taga oli tee peal kõrts, kus sai ööbida ja midagi hamba alla.

Tänapäeval see enam nii ei ole ja maantee ääres astuda on kohati suisa eluohtlik. Ent nüüd on matkajate mure murtud, sest alates 2020 on Metsa matkarada osa Euroopa pikamaa matkarajast E11 ning lõppemas on Riiast Tallinna kulgeva ning mõlema riigi metsasemaid alasid läbiva kaugmatkaraja mahamärkimistööd.

Metsa matkaraja nime kandev rada saab alguse Riiast, kulgeb läbi Gauja rahvuspargi, Ziemaļgauja ja Veclaicene. Eestis jätkab matkarada oma kulgemist läbi Setomaa, mööda Peipsi järve äärseid alasid ja Põhja-Eesti rannikul Tallinnani välja. Matkarada jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, kus iga rajalõik on ligi 20 km pikk ja erineva raskusastmega. Seega saab igaüks valida endale sobivaima.

Rahvusvahelise projekti ühe Eesti poolse partneri MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuhi Raili Mengeli sõnul ei tähenda sõnapaar Metsa matkarada pelgalt metsas liikumist. „Vastupidi, matkarada kulgeb läbi paljude kultuurilooliselt põnevate kohtade ning rannikualadel nii Peipsi järve kaldal kui ka põhjarannikul,“ rääkis ta.

Raili Mengeli hinnangul on Metsa matkarada seetõttu matkajatele isegi põnevam ja maastiku ning kultuuripärandi poolest veelgi mitmekesisem kui Ranniku matkarada, mis kulgeb mööda Läänemere rannikut Leedu piirist kuni Tallinnani. Praegu käivad Metsa matkaraja mahamärkimistööd ja plaanide kohaselt peaks töö lõpule jõudma septembri lõpuks. Kui looduses pole võimalik rada maha märkida, siis on terve rada kaetud ka GPX-koordinaatidega, mis võimaldab matkajatel eksimist kartmata liikuda ka nutiseadmete toel.

Mängu tulevad turismiettevõtjad

Nagu öeldud, oli jalgsi kulgemine kuni 20. sajandini täiesti normaalne liikumisviis, sest kõikidele polnud postitõllad taskukohased. Kuid siis võisid reisilised leida hõlpsasti igaks ööks öömaja ja kõhutäite. Eesti Maaturismi Ühing on välja töötamas märgist „Matkajasõbralik“, millega kohalikud ettevõtjad annavad matkajatele teada, et nad on selles kohas oodatud. Kriteeriumid on tutvumiseks koduleheküljel: metsamatkarada.maaturism.ee. Kasu on ilmselgelt kahepoolne, kuna märgis muudab mugavamaks matkajate elu ning teisalt toob uusi kliente ka maal tegutsevatele ettevõtjatele. 

Kuigi 2020. aasta on erakordne, tõdes Raili Mengel, et viiruse levik on ilmselgelt tõstnud huvi matkamise vastu.
„Välismaalt tulevate matkajate poolt vaadates on Eesti turvaline sihtkoht - meil on hajaasustus ning matkajad nö hajuvad erinevate lõikude peale üksteisega kokku puutumata ära,“ rääkis ta. „Täna, kus reisimine on piiratud, võib Baltikumi tasemel kaugmatkarada olla väga atraktiivne toode, kuna tegemist pole massiturismiga. Metsas võiks jääda ruumi ja õhku iseseisvaks liikumiseks ja ma loodan, et meie ranniku- ja metsarada seda inimestele ka pakuvad.“

IMetsa matkarada läbib Gauja rahvusparki, Põhja-Gaujat ja Veclaicene kaitseala Lätis. Eestis lookleb see läbi Haanja kõrgustiku, Setomaa ja mööda Peipsi järve läänekallast, kuni jõuab Põhja-Eesti Soome laheni, kus pöördub läände. Sealt kulgeb see mööda Põhja-Eesti rannajoont ja läbib paljusid kohti Lahemaa rahvuspargis, kuni jõuab lõpp-punktini Tallinnas.

Raja pikkus 1060 km (~ 1,3 miljonit sammu), millest Lätis 335 km ja Eestis 725 km

Metsa matkarada:
Üle 400 ajaloo- ja loodusobjekti, ajaloolised Liivi ja Seto kultuuriruumid.
Läbib suurema osa Baltikumi metsatüüpidest ja biotoopidest.
Suur looduslik mitmekesisus (seened, samblad, samblikud, taimed, marjad ja loomad).
Suurepärased kohad linnuvaatluseks.
Kolm rahvusparki, looduspargid jm kaitse all olevad alad.
Põhja-Eestis jäävad raja äärde Soome lahe saared.
Kahe riigi pealinnad Riia ja Tallinn ning nende UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloolised keskused.

Vaata lisaks: baltictrails.eu/forest
FB: www.facebook.com/metsamatkarada/

Projekti „Piiriülene kaugmatkarada Metsa matkarada“ kaasrahastavad Euroopa Liit ja Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programm.