Saun ja sellega seotud kombed on olnud Eesti kultuuri lahutamatu osa sajandeid. Suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui hing.
Saunaskäiguga on seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. 2014. aasta novembris kanti võrokeste suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.
Suitsusaunal ei ole korstent, suits lastakse välja läbi akna, praokil ukse või erilise tossumulgu kaudu. Sauna kütmist alustatakse lõuna paiku, õhtupoolikuks on viimane ahjutäis põlenud ja suits saunast välja lastud. Siis seisab saun veel tunnikese ootel, kuni esimesed saunalised tulevad ja alustavad kõvema leili võtmist. Õigesti ja korralikult köetud suitsusaunas ei ole karmu ega suitsu, õhk on kerge. Leil ei kõrveta, kuumus soojendab keha pikkamööda. Ihu hakkab niiske leili käes üsna kohe higistama ja vahepeal on mõnus käia saunast väljas end jahutamas, julgemad kargavad koguni vette või lumme. Õige saunaskäigu juurde kuulub ka vihtlemine.