Võrumaa Turismiinfokeskus

16-09 – 14-05

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Turismiinfokeskused | Jüri tn 12, Võru

Kuva/Peida kirjeldus

Obinitsa kirik

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Kirikud | , Meremäe vald

Kuva/Peida kirjeldus

Obinitsa apostliku õigeusu kool-kiriku ehitust alustati 1897, pühitseti 1904. a. Baltimaades ainulaadne kool-kirik oli puust kahekorruseline kellatorniga hoone. 1950. a. suleti kirik, hoone anti kasutada koolile.   OBINITSA UUS KIRIK asub Obinitsast Piusale viiva maantee ääres surnuaia kõrval. 1950. alustas kohalik preester Vileomon Talomees uue kiriku ehitamist. 1951. tehti palju takistusi, et häirida kiriku ehitust. Obinitsa uue kiriku ehitust ei toetanud Võru maakonna praostkond, toetas aga Eesti Piiskopkond. Kiriku pühitses Issanda Muutmise auks 1952. a. Tallina pühitsetud piiskop Roman.

Plaani kirik

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Kirikud | , Haanja vald

Kuva/Peida kirjeldus

Plaani õigeusu kirik pärineb tsaariaegsest usupööramisajast ning sümboliseerib ühte ajajärku Eesti mitmepoolsest kristianiseerimisest. Plaani kirik, mis õnnistati püha Nikolai auks 1874. aastal, on ehitatud Plaani mõisa maale. Kirik on ehitatud viie sibulkupliga, maakividest ja põletatud tellistest tüüpehitisena. Kiriku juurde kuulub ka kalmistu. Huvitavaid fakte:  • Nõukogude võimu perioodil kasutas kohalik ühismajand Plaani kirikut laohoonena. • Eesti Vabariigi loomise järel avaldas Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku õigusjärglane soovi asutada Plaanile mungaklooster.

Rõuge Maarja kirik

01-09 – 31-05

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Kirikud | Haanja maantee 10, Rõuge vald

Kuva/Peida kirjeldus

Esimene kivist kirik ehitati Rõugesse 16. sajandil. 1730. a. ehitati Põhjasõjas hävinud kiriku asemele uus võimsa neljakandilise torniga kirik, mis pühitseti neitsi Maarjale. Rõuge kirik sai 1854. a. oma oreli ja R. von Mühleni altaripildi “Kristus ristil”. 1860. tehti kirikuhoonele põhjalik remont. Kõrgendati seinu ja kirik kaeti peegelvõlviga. 1930. a. sai Rõuge kirik vendade Kriisade poolt ehitatud 31-registrilise oreli. Esimeseks eestlasest pastoriks Rõuges oli Rudolf Gottfried Kallas.  Hea teada! Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kl 11.00 ja suvisel ajal on avatud teeliste kirikuna.

Võru Ekaterina kirik

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Kirikud | Lembitu tn 1A, Võru

Kuva/Peida kirjeldus

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Kiriku ümber ehitati soliidne piirdeaed. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008. aastal taastati kiriku aed, kuhu on rajatud kunstnik Marje Ernitsa pühakirjateemaline joonistuste vabaõhunäitus.

Võru Katariina kirik

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Kirikud | Jüri tn 9, Võru

Kuva/Peida kirjeldus

Võru luteriusu Katariina kiriku ehitamiseks kinkis Vene keisrinna Katariina II 28 000 hõberubla. Sisseõnnistamine toimus 24.juulil 1793.a. ja kirikule anti Katariina nimi. Oletatakse, et selle stiililt barokisugemetega varaklassitsistliku ühelöövilise kirikuhoone, millel on petikpindades suured kaaraknad, projekteerijaks on olnud arhitekt Christoph Haberlandt Riiast. 1879.a. kapitaalremondi ajal sai torn uue kiivri ja torni paigaldati nelja numbrilauaga kell. Kirikus on vendade Kriisade poolt 1913.a. ehitatud orel. Katariina kirikut saad külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal.

Vana-Vastseliina linnuse varemed

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Linnused/kindlused, muinasmälestised | Võrumaa

Kuva/Peida kirjeldus

14. saj pärit ordulinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Linnusel on olnud palju eri rahvustest isandaid. Lõplikult hävitati linnus Põhjasõjas (1702) venelaste poolt. Keskajal oli Vastseliina linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati lossikabelis asuvat püha risti; kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354 aastal.

Vastseliina Piiskopilinnuse SA

Kisejärve kaitseala

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Looduskaitsealad | , Misso vald

Kuva/Peida kirjeldus

Kisejärve maastikukaitseala asub Misso vallas. Maastikukaitseala on loodud peamiselt vähe- ja huumustoiteliste looduskaunite järvede kaitseks. Kisejärve järvestik koosneb seitsmest järvest. Teaduslikult kõige huvipakkuvam on Pahijärv. See on säilitanud üle 15 liigi haruldasi vetikaid, mis tavaliselt elavad vaid puhastes külmaveelistes järvedes. Kisejärvest on saadud väärtuslikke arheoloogilisi leide: kuni tuhande aasta vanuseid paate ja kalapüüniseid. Kisejärve maastikukaitsealal on kuue kilomeetri pikkune matkarada.

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Looduskaitsealad | , Vastseliina vald

Kuva/Peida kirjeldus

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks ning jääb Meremäe, Vastseliina ja Orava valda. Jõe org on 35 m sügavune ja 300 m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg. Piusa jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Siiani on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma vesiveskite hooned. Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, kõrgusega 6-44 m ja pikkusega 20-130 m, kõrgeimad neist on tuntud Härma müüride nime all. Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealaga tutvumiseks soovitame matkata mööda 15 km pikkust Piusa matkarada.

Rõuge Suurjärv

Atraktsioon/vaatamisväärsus | Loodusobjektid | Võru maantee , Rõuge vald

Kuva/Peida kirjeldus

Rõuge Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Suurjärv on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Suurjärve pindala on 13,5 ha, keskmine sügavus 11,9 m ning see on läbivoolujärv. Sellesse suubuvad ojad Liin- ja Valgjärvest ning Kaussjärvest. Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam – 38 m. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Rõuge Suurjärves saab supelda.