Reisitrajektoor kaardil

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Urvaste kirik ja Uhtjärv
Kummad on kangemad – “atükõsõ” või “mustakõsõ”
Urvaste kuulub Võrumaa kolme kihelkonna hulka, mis olid arvatavasti välja kujunenud juba Muinas-Eesti ajal. Urvaste keskus oli ilmselt Uhtjärve kohal oru põhjanõlvalt kõrguv linnamägi.
Urvaste ürgorg jagab kihelkonna kahte võrdsesse ossa – nii ruumiliselt kui ka rahvapärimuslikult. Orust lõuna poole jäävate Vana- ja Vastse-Antsla valdade elanikke kutsutud “atükõsõ” ning põhjapoolsete Urvaste ja Linnamäe valdade elanikke “mustakõsõ”. Esimene on tuletatud Antsla nimest, teine aga mustast värvist. Nimelt oli Urvaste rahvarõivas ühtlane kogu kihelkonna ulatuses vaid mustriliselt, ent seal, kus lõunapoolseil elanikel oli hall, oli põhjapoolseil must värv.

Uhtjärve kirdekaldal asub Urvaste linnamäe nn Vana linna ase. Uhtjärvega on seotud arvukalt muistendeid.

Uhtjärve ürgoru nõiariigi sünnilugu jutustab, et sorts pääsenud magava Uhti käest põgenema. Nimelt tahtnud sorts Uhtit uputada, aga kangelane ärganud müdina peale üles, mispeale sorts ennast mustaks härjaks moondanud ja muudkui pagenud, aga polevat jõudnud kuigi kaugele, kuna näinud, et tema tembust järv sündinud. Jäänud siis pidama oru kaldale, koht meeldinud, rajanud enesele Nõiariigi ürgorgu. Ajapikku trikitanud edasi, uputanud kirikukellad järve, peitnud järve õige nime
kirikutorni muna alla, ajanud vee alla noorpaari, kes õde-venda olnud. Lõpuks vedanud musta härjagi vee alla ja teinud parunite aegadel kõiksugu nõiatempe.

Vastseliina Piiskopilinnus
Vastseliina Piiskopilinnuses võite kohata Musta Ratsanikku, kuulda neitsite ettekuulutusi ja mekkida kõiki tõbesid ravivat imemett

Ühel septembriööl 1353. aastal kostis tühjast linnusekabelist imeilus muusika, küünlad süttisid ebamaises valguses ning linnuserahvas nägi valget risti kabelis hõljumas.Veel neli kuud hiljem kestis samasugune olukord ning kõik kabeli külastajad võisid olla ime tunnistajaks. Paavsti käsul sai Vastseliinast püha paik ja imekabelisse jõudnud arvukad palverändurid lunastasid oma patte. Pimedad muutusid nägijateks ja kurdid kuuljaiks ning Neuhauseni linnuse kuulsus kasvas väljapoole Liivimaa piire.

Vanade legendide kohaselt võib rändur oma teel kohata Musta Ratsanikku, kes on tulnud kuuvalgetel öödel oma valdusi üle vaatama ning kuulda tornikeldrisse maetud neitsite ettekuulutusi. Öötundidel võib teie tee ristuda kauni kooljaneitsi omaga. Vahest õnnestub teil mekkida linnusetorni mesilaste kõiki tõbesid ravivat imemett.

Praegu võite minna ajas tagasi, külastades arvukaid väljapanekuid endises Piiri kõrtsis, nüüdses Neuhauseni peamajas, ronida konserveeritud linnusetorni, süüdata küünla imekohas või nautida öökontserte lõkketulede valgel linnusemüüride vahel. Mööda Piusa jõe ürgorgu kulgevad matkateed puutumatu looduse keskel, kus harvalt asetsevad külad elavad endiste aegade rütmis. Avatud hingega rändajatele pakuvad siinsed paigad endiselt üllatusi ja imesid.

Rõuge Ürgorg
Eesti sügavaim järv, Rõuge Suurjärv, asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Järve sügavus ulatub keskosast veidi kagu pool 38 meetrini. Vee värvus (oranžist heleroheliseni) ning läbipaistvus varieeruvad väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni kaheksa meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki – Fissidens Julianus’t, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu.

Pärimuse järgi tulnud Rõuge Suurjärv Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha. Sõja ajal vajunud vana ja tore, hõbedaste kelladega kirik Suurjärve ja sellest peale tõuseb enne iga mihklipäeva üle järve ilus sild, millest munga kogu üle läheb, hüüdes: “Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!”

Kuulsaim Rõuge ürgoru külgorg on ürgset linnamäge põhjast piirav 300 meetri pikkune ja 12−15 meetri sügavune Ööbikuorg. Kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust – sellest ka oru nimi.

Ööbikuorus töötab kahe löögiklapiga voolava vee jõul töötav pump “Vesioinas”, mille konstrueeris ja ehitas Friedrich Johanson oma talu veega varustamiseks. Pump töötab alates 1939. aastast ja lööb 30 meetri kõrgusele veepaaki 5 m3 vett ööpäevas.